7. loeng: Arvuti haldamine ja probleemide lahendamine

Minu hetkene arvuti varundusplaan on ise end aja jooksul kujundanud. Kuna IT areneb imekiiresti, on varunduse võtted pidevas muutuses. Kümmekond aastat tagasi sai info varundatud DVD’dele, paar aastat hiljem nägin vaeva nende samade andmete ümberkopeerimisega välistele kõvaketastele. Tänaseks kolitakse juba kellegi teise kõvakettale e. kasutatakse pilveteenust. Nii kohalikul kui ka off-site varundusel on omad plussid ja miinused ning selle tõttu ongi minu varundusplaan optimaalse jaotuse leidnud.

Perele tähtsad failid, pildid ja muu teistele tähtis info leiab oma tee (välistele)kõvaketastele just kasutamise lihtsuse pärast (kõik pole IT gurud). Tänu suurele tutvusringkonnale on vahest ka tarvis pilte esitada ebamäärastes kohtades tundmatul tehnikal ning USB on õnneks siiani veel standard, mille ühilduvusele saab loota. Samuti lähevad kohalikku varundusse suured failid nagu mängud ja filmid, sest minu rajoonis pole piisavalt kiire internet, et iga vajalik hetk pilvest alla laadida. Erinevalt aastatagustele failidele varundan uusi pilte, väiksemaid tähtsaid dokumente ja koolitöid Google Drive’s. Pilveteenus tagab failide varunduse sõltumata kohalikust süsteemist ning toob failid alati peopessa nutitelefoni näol. Põhimõtteliselt ma pikaajalist (10a.+) off-site varundamist veel piisavalt ei usalda.

6.Tark ja turvaline kodu

Kodutöö: nutikas ülestähendatud lahendus – olemasoleva süsteemi seadistamine või uue detailne kavandamine.

Targa kodu tähtsamateks funktsioonideks on mugavus ja efektiivsus. Minul on tähtis, et minu kodu oskaks ise end reguleerida vastavalt tingumustele. Kuumadel suveilmadel peaks majas ringlema jahe õhk ja kargetel miinuskraadidel soe. Selleks peab konditsioneer ja küttesüsteem olema ühenduses nii sisemise kui ka välimise termomeetriga.

Uneajal ei tohi ükski masin lärmi tekitada – pesu-, kuivatus- ja teised lärmitekitavad masinad lükkavad oma töögraafiku vastavalt omaniku uneaja sätestamisele.

Turvasüsteem ja kaamerad peaksid salvestama kõik olulise ning muu kustutama. Kaamerad töötavad 24/7 ning salvestavad paari päeva jagu materjali, kui miski turvasüsteemi ärritab siis selle aja salvestised arhiveeritakse. Kõik taolised süsteemid peaksid toimima automaatselt – minu jaoks pole oluline süsteemiga pidevalt suhelda. Sõltumata täisautomaatsest süsteemist, peab olema alati täielik kontroll kogu süsteemi üle ka kodust eemal olles.

Kõik turva-, kliima- ja muude süsteemide andurid on ühendatud miniarvutiga, mille abil edastatakse info mobiilsesse rakendusse. Rakendus peaks kindlasti näitama süsteemide olekut ja vigu, mis takistavad nende tööd või kärbivad neid ning vajadusel häiret andma. Samuti peab see rakendus sobima nii androidile, kui ka apple’le ning windowsipõhistele lauaarvutitele.

5. Mobiilsed seadmed

Stop Googling. Let’s Talk.

Esimese asjana kui teksti lugema hakkasin meenus mulle koheselt see video:

Minu arvates on ühiskonnas tekkinud suureks probleemiks see, et inimesed ei suuda enam näost-näkku rääkida. Inimesed tunnevad ebamugavust silmsidet luues . Esimene pilt mis mul tekstiga silme ette tuli - sõitsin trammiga kooli ja mõtlesin, et ma hoian oma telefoni taskus ja ei keskendu sellele. Vaadates trammis ringi oli vaatepilt kurb. Ligi 90% inimestest istus oma nutiseadmeis. Kurb oli seda vaadata just nimelt sellepärast, et me ei keskendu enam reaalsele maailmale. Me ei märka enam kui keegi vajab meie abi või keegi üritab meiega suhelda. Ainult asi millele suudame keskenduda on nutitelefon.

Teine mõtlemapanev video mis samuti tekstiga koheselt meenus:

Nagu ka tekstis mainitud on loomulikult üks hea pool infoühiskonnas on see, et me oleme alati kättesaadavad. Nutiseadmed on meie elu tunduvalt kergemaks muutnud.

Kokkuvõtteks leian, et nutiseadmed on paratamatult vajalikud meie jaoks, aga paraku on see reaalsele maailmale pinnuks silmas.