11. loeng – multimeedium kodus

Vaadata üle oma igapäevases keskkonnas leiduvad seadmed ning koostada nimekiri DLNA sertifitseeritud seadmetest (mis Teil endal olemas on). Nagu kokku lepitud, ei ole vaja täpseid mudeleid ja mõõte vaid piisab üldnimetusest (näiteks mobiiltelefon, teler jne).

Panna kokku ideekavand vahenditest ja nende kasutamisest, mis võimaldaks Teil oma vanemate ja/või vanavanematega meediat jagada (ma siiralt loodan, et Te ikkagi soovite nendega midagi jagada).


Igapäevases keskkonnas leiduvad mul järgnevad DLNA sertifitseeritud seadmed: HTC ja Sony mobiiltelefon, Samsungi laptop ja televiisor ning Samsungi tablet. Üllatuseks avastasin, et Apple seadmed pole vaikeseadena DLNA-ühilduvad. Küll on võimalik Apple seadmed paari nipi ja äpiga DLNA-ühilduvaks teha, kuid Apple võlu peitub siiski AppleTV-s. See aitab vaid Apple seadmetel wifi teel meediat jagada.

Kindlasti kõige rohkem olen kasutust leidnud tahvelarvutite ja mobiiltelefonide meediaedastust telekasse. Vanast „digikas-arvuti-usb-telekas“ skeemist on saanud ülilihtne mobiil - telekas, kus telefoniga on võimalik väga suurele kogusele meediale neti teel ligi pääseda.

9. loeng: Veebirakendused ja nende kohandamine

Minu kodutöö : www.tlu.ee/~merilint/veeb/

7. loeng: Arvuti haldamine ja probleemide lahendamine

Minu hetkene arvuti varundusplaan on ise end aja jooksul kujundanud. Kuna IT areneb imekiiresti, on varunduse võtted pidevas muutuses. Kümmekond aastat tagasi sai info varundatud DVD’dele, paar aastat hiljem nägin vaeva nende samade andmete ümberkopeerimisega välistele kõvaketastele. Tänaseks kolitakse juba kellegi teise kõvakettale e. kasutatakse pilveteenust. Nii kohalikul kui ka off-site varundusel on omad plussid ja miinused ning selle tõttu ongi minu varundusplaan optimaalse jaotuse leidnud.

Perele tähtsad failid, pildid ja muu teistele tähtis info leiab oma tee (välistele)kõvaketastele just kasutamise lihtsuse pärast (kõik pole IT gurud). Tänu suurele tutvusringkonnale on vahest ka tarvis pilte esitada ebamäärastes kohtades tundmatul tehnikal ning USB on õnneks siiani veel standard, mille ühilduvusele saab loota. Samuti lähevad kohalikku varundusse suured failid nagu mängud ja filmid, sest minu rajoonis pole piisavalt kiire internet, et iga vajalik hetk pilvest alla laadida. Erinevalt aastatagustele failidele varundan uusi pilte, väiksemaid tähtsaid dokumente ja koolitöid Google Drive’s. Pilveteenus tagab failide varunduse sõltumata kohalikust süsteemist ning toob failid alati peopessa nutitelefoni näol. Põhimõtteliselt ma pikaajalist (10a.+) off-site varundamist veel piisavalt ei usalda.

6.Tark ja turvaline kodu

Kodutöö: nutikas ülestähendatud lahendus – olemasoleva süsteemi seadistamine või uue detailne kavandamine.

Targa kodu tähtsamateks funktsioonideks on mugavus ja efektiivsus. Minul on tähtis, et minu kodu oskaks ise end reguleerida vastavalt tingumustele. Kuumadel suveilmadel peaks majas ringlema jahe õhk ja kargetel miinuskraadidel soe. Selleks peab konditsioneer ja küttesüsteem olema ühenduses nii sisemise kui ka välimise termomeetriga.

Uneajal ei tohi ükski masin lärmi tekitada – pesu-, kuivatus- ja teised lärmitekitavad masinad lükkavad oma töögraafiku vastavalt omaniku uneaja sätestamisele.

Turvasüsteem ja kaamerad peaksid salvestama kõik olulise ning muu kustutama. Kaamerad töötavad 24/7 ning salvestavad paari päeva jagu materjali, kui miski turvasüsteemi ärritab siis selle aja salvestised arhiveeritakse. Kõik taolised süsteemid peaksid toimima automaatselt – minu jaoks pole oluline süsteemiga pidevalt suhelda. Sõltumata täisautomaatsest süsteemist, peab olema alati täielik kontroll kogu süsteemi üle ka kodust eemal olles.

Kõik turva-, kliima- ja muude süsteemide andurid on ühendatud miniarvutiga, mille abil edastatakse info mobiilsesse rakendusse. Rakendus peaks kindlasti näitama süsteemide olekut ja vigu, mis takistavad nende tööd või kärbivad neid ning vajadusel häiret andma. Samuti peab see rakendus sobima nii androidile, kui ka apple’le ning windowsipõhistele lauaarvutitele.

5. Mobiilsed seadmed

Stop Googling. Let’s Talk.

Esimese asjana kui teksti lugema hakkasin meenus mulle koheselt see video:

Minu arvates on ühiskonnas tekkinud suureks probleemiks see, et inimesed ei suuda enam näost-näkku rääkida. Inimesed tunnevad ebamugavust silmsidet luues . Esimene pilt mis mul tekstiga silme ette tuli - sõitsin trammiga kooli ja mõtlesin, et ma hoian oma telefoni taskus ja ei keskendu sellele. Vaadates trammis ringi oli vaatepilt kurb. Ligi 90% inimestest istus oma nutiseadmeis. Kurb oli seda vaadata just nimelt sellepärast, et me ei keskendu enam reaalsele maailmale. Me ei märka enam kui keegi vajab meie abi või keegi üritab meiega suhelda. Ainult asi millele suudame keskenduda on nutitelefon.

Teine mõtlemapanev video mis samuti tekstiga koheselt meenus:

Nagu ka tekstis mainitud on loomulikult üks hea pool infoühiskonnas on see, et me oleme alati kättesaadavad. Nutiseadmed on meie elu tunduvalt kergemaks muutnud.

Kokkuvõtteks leian, et nutiseadmed on paratamatult vajalikud meie jaoks, aga paraku on see reaalsele maailmale pinnuks silmas.

4. Operatsioonisüsteemid

Töö alustamiseks vajasin VirtualBoxi, milles käivitada enda virtuaalne operatsioonisüsteem. Programmi laadisin alla : http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads.

Alguses käivitasin VirtualBoxi. Järgmiseks tuli valida operatsioonisüsteem ja versioon. Seega valisin endale Linux Minti.

2.Määrasin virtuaalmasinale eraldatava mälu.

3.Valisin endale kõvaketta suuruse ja vajutasin CREATE.

4. Järgmiseks tuli valida kõvaketta formaat

5.Valisin "Dynamically Allocated"

6. Virtuaalmasin valmis.

7. Järgmiseks panin paika faili asukoha(Live CD/DVD-na)

8.Natukene ootamist. Linux käivitus.

9.Sain ilusti linuxi tööle ja katsetasin ka kaustadesse minemist.

 Alguses üritasin installida vale versiooni. Seejärel võtsin järgmise versiooni mis osutus samuti valeks. Kõige raskem oligi leida õige ISO fail mis töötaks korralikult. Alles kolmandal katsel leidsin õige versiooni ja installimine võttis aega kõigest ~2 minutit. Seda ülesannet lahendades mõistsin, et kannatust on vaja, sest vale versioonide installimine ja pusimine võttis kokku ligi 2 tundi. Linuxi valisin sellepärast, et see on uus ja huvitav.
Tavakasutajana ütleksin, et linux on kasutajasõbralik.

3. Nädal - IT vahendite valik

Iseseisva töö ülesanded:

1. Firma otsustab hakata tegelema insenergraafika, 3d modelleerimisteenuste pakkumisega ja 3d printimisega. Planeerida vajalikud IT vahendid 10-le töötajale ning oletatavad tegevuskulud 3 aasta jooksul.

Ülesande võib lahendada grupitööna, kus iga liige analüüsib mõnda kulu komponenti ning kokku moodustab jutt terviku.

VAJADUSED:

1. töökohaga seotud vajadused 10-le töötajale

2. vajalik riistvara

3. vajalik tarkvara

1. RIISTVARA

3d modelleerimistöö ja insenergraafika maailma liider automatiseeritud disain ja joonis erinevates valdkondades on CAD tarkvara. Tarkvara toetab töö 2D ja 3D projektidel.

CADi efektiivseks töötamiseks on olulised samuti kasutatavad arvutid ja nende komponendid. Üheks olulisemaks efektiivsuse ja jõudluse määrajaks on komponentidena: mälu (RAM), protsessor (soovitatavalt 4 või enam tuuma), videokaart.

Arvestades 3d modelleerimistöö ja insenergraafika eripära, võtan aluseks, et töö tegemiseks on vaja CAD tarkvara. Seetõttu planeerin riistvara tarkvara poolt ette seatud nõuetest.

Autodesk annab CAD-tööks vajaliku võimaluse, sest see võimaldab ka ühildumist 3D printeriga. Seega, riistvaravaliku tegemisel saavad aluseks Autodeski poolt kokku pandud AutoCAD riistvaranõuded.

.

Riistvaranõuded:

11 x  arvutit  ~€800/tk

Protsessor: Core i7

Graafikakaart: NVIDIA GeForce GTX 860M 2GB GDDR5 graphics

Operatiivmälu: 8GB DDR3 RAM

Kõvaketas: 250GB SSD + 1TB HDD

21 Kuvarit: BenQ XL 24" 3D Gaming Monitor - XL2411

Printer:MAXIFY MB5350, Canon - €300

3Dprinter: MakerBot Replicator Z18 - €8000

Projektor: BenQ projektor MX768 - 1099 €

Projektori ekraan: M119XWS1 Manual Pull Down Screen - 150

11 x  Wacom graafikalaud Intuos Pro L

11 x klaviatuur

11 x hiir

Kõigil töötajatel on vaja kahte ekraani (laiendatud töölaud – ühel on tööriistad ja teisel toimub töö).

Kontori süsteemivajadused:

• internetiühendusega seotud seadmed (ruuterid ja kaablid)
• backup-lahendus kohtvõrgus

Teenusepakkumiseks vajalik  riistvara:

• tavaline printer – kasutatav kõigile meeskonna liikmetele võrgusiseselt. Mugavuse eesmärgil osta pigem mitu tükki.
• 3d printer – vajalik kliendile teenuse pakkumiseks.

2. TARKVARA

Tegevuse käivitamisel vajaks firma järgmisi tarkvaralitsentse:

• 3D modelleerimiseks vajalik tarkvara: AutoCAD
• Kontoritarkvara: MS Office 365 Business Essentials 11x36x€4.20
• OPsüsteem: Windows 8.1/10
• Adobe Photoshop CC - 36x€220 3D töötlemiseks vajalik programm.
• Google Drive- Dokumentide kiireks jagamiseks töötajate vahel.
• Selleks, et oma meeskonna tööd paremini plaanida ja juhtida, võtame kasutusele projektijuhtimis/tiimitöö tarkvara. Senise kogemuse põhjal on kõige parem kogemus Basecampi ja Trelloga. Töö iseloomust tulenevalt eelistan Basecampi, sest seal on mugav ka klient töösse kaasata, kiiresti tagasisidet saada ja kogu suhtlus talletada iga projekti juurde eraldi.
• Võrgustikud tööde korraldamiseks ja portfoolio jagamiseks, teeksin meeskonnale konto GrabCadis.
• Samuti saaks kasutada Dropboxi tiimikontot tehtud tööde üleslaadimiseks.

3. Kulutused

Kulutused saaksime jagada 2 gruppi:

1) 3 aasta kulutused

2) kulutused mis nõuavad koheselt väljaminekuid

Riistvara puhul kasutaksin võimalust kallimad ja suuremad investeeringud (graafikalauad, 3d printer) liisingusse võtta.

Kindlasti tasuks koheselt välja osta arvutid+monitorid, tavaline printer, võrguseadmed.

Samuti tuleks kaaluda riistvaraseadmete kindlustuse tegemist.

Pikaajalisteks kulutusteks on tööjõukulu ning tööruumide rent.

3 aasta kulutused:

Tarkvara kulutused ligikaudselt: 15000€

Riistvara kulutused ligikaudselt: 25000€

Tööjõud ligikaudselt: 360000€ (1000€ kuupalk)

Kokkuvõttes võime järeldada, et firma tegemine ei ole odav.

Grupitöö teostasime läbi Skype ning Google Docs’i. Materjali saime google ja erinevate internetipoodide vahendusel.

Töö viisime läbi kolmekesi: Merilin Takk, Jaagup Siil ja Henrik Romanenkov.