10.loeng – “Veebipõhised meeskonnatöövahendid”

Peale väikest uurimist internetis, leidsin ühe vägeva rakenduse, millest ise puudust tunneks. App „Remind“  on 2011 aastal loodud privaatne suhtlusplatform, mis ühendab vahetult õpetajad õpilastega ja nende vanematega. App võimaldab saata meeldetuletusi, kirju jms. sõnumina või e-mailna. Rakendusel on kümned miljonid kasutajad, kes kuus saadavad kokku ligi 65 miljonit sõnumit.

•          Ajasäästmine kiirete informeerivate sõnumitena tervele klassile
•          Grupeerides on võimalikud turvalised ning privaatsed asjakohased sõnumid
•          Personaalset infot ei avaldata ega jagata ning sõnumite ajalugu säilitatakse

Rakenduse tööpõhimõte on järgmine: Õpetajad loovad Remindi klassi (veebilehel/apis). Õpilased ning vanemad saavad ilma veebilehte külastamata luua oma konto sõnumi teel. Reminder on siiski „meeldetuletaja“, mis tähendab et sõnumid on ühepoolsed ning neile vastata ei ole võimalik. Õpetajatel on võimalik saata sõnumeid nii klassidele, kui ka vanematele või nende alagruppidele. Levinud sõnumite sisu võib varieeruda kodutööde ja eksamite meeldetuletustest  kuni motiveerivate sõnadeni. Tihtipeale saadetakse ka manuseid piltide ja videodena. Õpetajad saavad sõnumeid ette korraldada ning nende kustumatut ajalugu näha. See platform on mõeldud vanemate kaasamiseks õpilasellu, sest uuringute põhjal on vanemad väga tihedalt oma lapse õppeedukusega seotud.

Mul endal pole antud rakendusega isiklikku kokkupuudet, kuid arvustused on vägagi positiivsed. Paljude õpetajate sõnul (USA uurimustöö põhjal) on Remindil pikaajaline positiivne mõju nii neile endile, õpilastele, kui ka vanematele. Õpilased on üldiselt rohkem informeeritud kodutöödest, kursis aine teemadega ning saavutavad paremaid tulemusi. Vanemad on samuti kursis oma lapse õpingutega ning koosolekutega. Kõik võidavad.

Tekib küsimus kuidas see ülikooliga seotud on? Üheks heaks omaduseks sellel rakendusel on ka see, et osapoolte arv pole määratud – seega üks õppejõud saab lisada ühe kursuse või grupi kursusi. Ilma vanemate sisestamiseta töötab programm edasi. Sedasi saaks õppejõud meelde tuletada näiteks loengu ärajäämisest, ebatavapärastest kohtumistest (ruumimuutus/väliseminarid jne.) või koguni kodutöid.

11. loeng – multimeedium kodus

Vaadata üle oma igapäevases keskkonnas leiduvad seadmed ning koostada nimekiri DLNA sertifitseeritud seadmetest (mis Teil endal olemas on). Nagu kokku lepitud, ei ole vaja täpseid mudeleid ja mõõte vaid piisab üldnimetusest (näiteks mobiiltelefon, teler jne).

Panna kokku ideekavand vahenditest ja nende kasutamisest, mis võimaldaks Teil oma vanemate ja/või vanavanematega meediat jagada (ma siiralt loodan, et Te ikkagi soovite nendega midagi jagada).


Igapäevases keskkonnas leiduvad mul järgnevad DLNA sertifitseeritud seadmed: HTC ja Sony mobiiltelefon, Samsungi laptop ja televiisor ning Samsungi tablet. Üllatuseks avastasin, et Apple seadmed pole vaikeseadena DLNA-ühilduvad. Küll on võimalik Apple seadmed paari nipi ja äpiga DLNA-ühilduvaks teha, kuid Apple võlu peitub siiski AppleTV-s. See aitab vaid Apple seadmetel wifi teel meediat jagada.

Kindlasti kõige rohkem olen kasutust leidnud tahvelarvutite ja mobiiltelefonide meediaedastust telekasse. Vanast „digikas-arvuti-usb-telekas“ skeemist on saanud ülilihtne mobiil - telekas, kus telefoniga on võimalik väga suurele kogusele meediale neti teel ligi pääseda.

9. loeng: Veebirakendused ja nende kohandamine

Minu kodutöö : www.tlu.ee/~merilint/veeb/

7. loeng: Arvuti haldamine ja probleemide lahendamine

Minu hetkene arvuti varundusplaan on ise end aja jooksul kujundanud. Kuna IT areneb imekiiresti, on varunduse võtted pidevas muutuses. Kümmekond aastat tagasi sai info varundatud DVD’dele, paar aastat hiljem nägin vaeva nende samade andmete ümberkopeerimisega välistele kõvaketastele. Tänaseks kolitakse juba kellegi teise kõvakettale e. kasutatakse pilveteenust. Nii kohalikul kui ka off-site varundusel on omad plussid ja miinused ning selle tõttu ongi minu varundusplaan optimaalse jaotuse leidnud.

Perele tähtsad failid, pildid ja muu teistele tähtis info leiab oma tee (välistele)kõvaketastele just kasutamise lihtsuse pärast (kõik pole IT gurud). Tänu suurele tutvusringkonnale on vahest ka tarvis pilte esitada ebamäärastes kohtades tundmatul tehnikal ning USB on õnneks siiani veel standard, mille ühilduvusele saab loota. Samuti lähevad kohalikku varundusse suured failid nagu mängud ja filmid, sest minu rajoonis pole piisavalt kiire internet, et iga vajalik hetk pilvest alla laadida. Erinevalt aastatagustele failidele varundan uusi pilte, väiksemaid tähtsaid dokumente ja koolitöid Google Drive’s. Pilveteenus tagab failide varunduse sõltumata kohalikust süsteemist ning toob failid alati peopessa nutitelefoni näol. Põhimõtteliselt ma pikaajalist (10a.+) off-site varundamist veel piisavalt ei usalda.

6.Tark ja turvaline kodu

Kodutöö: nutikas ülestähendatud lahendus – olemasoleva süsteemi seadistamine või uue detailne kavandamine.

Targa kodu tähtsamateks funktsioonideks on mugavus ja efektiivsus. Minul on tähtis, et minu kodu oskaks ise end reguleerida vastavalt tingumustele. Kuumadel suveilmadel peaks majas ringlema jahe õhk ja kargetel miinuskraadidel soe. Selleks peab konditsioneer ja küttesüsteem olema ühenduses nii sisemise kui ka välimise termomeetriga.

Uneajal ei tohi ükski masin lärmi tekitada – pesu-, kuivatus- ja teised lärmitekitavad masinad lükkavad oma töögraafiku vastavalt omaniku uneaja sätestamisele.

Turvasüsteem ja kaamerad peaksid salvestama kõik olulise ning muu kustutama. Kaamerad töötavad 24/7 ning salvestavad paari päeva jagu materjali, kui miski turvasüsteemi ärritab siis selle aja salvestised arhiveeritakse. Kõik taolised süsteemid peaksid toimima automaatselt – minu jaoks pole oluline süsteemiga pidevalt suhelda. Sõltumata täisautomaatsest süsteemist, peab olema alati täielik kontroll kogu süsteemi üle ka kodust eemal olles.

Kõik turva-, kliima- ja muude süsteemide andurid on ühendatud miniarvutiga, mille abil edastatakse info mobiilsesse rakendusse. Rakendus peaks kindlasti näitama süsteemide olekut ja vigu, mis takistavad nende tööd või kärbivad neid ning vajadusel häiret andma. Samuti peab see rakendus sobima nii androidile, kui ka apple’le ning windowsipõhistele lauaarvutitele.

5. Mobiilsed seadmed

Stop Googling. Let’s Talk.

Esimese asjana kui teksti lugema hakkasin meenus mulle koheselt see video:

Minu arvates on ühiskonnas tekkinud suureks probleemiks see, et inimesed ei suuda enam näost-näkku rääkida. Inimesed tunnevad ebamugavust silmsidet luues . Esimene pilt mis mul tekstiga silme ette tuli - sõitsin trammiga kooli ja mõtlesin, et ma hoian oma telefoni taskus ja ei keskendu sellele. Vaadates trammis ringi oli vaatepilt kurb. Ligi 90% inimestest istus oma nutiseadmeis. Kurb oli seda vaadata just nimelt sellepärast, et me ei keskendu enam reaalsele maailmale. Me ei märka enam kui keegi vajab meie abi või keegi üritab meiega suhelda. Ainult asi millele suudame keskenduda on nutitelefon.

Teine mõtlemapanev video mis samuti tekstiga koheselt meenus:

Nagu ka tekstis mainitud on loomulikult üks hea pool infoühiskonnas on see, et me oleme alati kättesaadavad. Nutiseadmed on meie elu tunduvalt kergemaks muutnud.

Kokkuvõtteks leian, et nutiseadmed on paratamatult vajalikud meie jaoks, aga paraku on see reaalsele maailmale pinnuks silmas.

4. Operatsioonisüsteemid

Töö alustamiseks vajasin VirtualBoxi, milles käivitada enda virtuaalne operatsioonisüsteem. Programmi laadisin alla : http://www.virtualbox.org/wiki/Downloads.

Alguses käivitasin VirtualBoxi. Järgmiseks tuli valida operatsioonisüsteem ja versioon. Seega valisin endale Linux Minti.

2.Määrasin virtuaalmasinale eraldatava mälu.

3.Valisin endale kõvaketta suuruse ja vajutasin CREATE.

4. Järgmiseks tuli valida kõvaketta formaat

5.Valisin "Dynamically Allocated"

6. Virtuaalmasin valmis.

7. Järgmiseks panin paika faili asukoha(Live CD/DVD-na)

8.Natukene ootamist. Linux käivitus.

9.Sain ilusti linuxi tööle ja katsetasin ka kaustadesse minemist.

 Alguses üritasin installida vale versiooni. Seejärel võtsin järgmise versiooni mis osutus samuti valeks. Kõige raskem oligi leida õige ISO fail mis töötaks korralikult. Alles kolmandal katsel leidsin õige versiooni ja installimine võttis aega kõigest ~2 minutit. Seda ülesannet lahendades mõistsin, et kannatust on vaja, sest vale versioonide installimine ja pusimine võttis kokku ligi 2 tundi. Linuxi valisin sellepärast, et see on uus ja huvitav.
Tavakasutajana ütleksin, et linux on kasutajasõbralik.